16. juuli 2010, Reede
Martin, mina ja Joosep alustasime Tallinnast sõitu kell kuus õhtul. Bensukasse jõudes, mis asus linnast väljas, avastas Martin, et üks kumm laseb õhku läbi. Õnneks oli tal tagavarakumm kaasas ja kõik sai korda (vedas, et ta hommikul selle korda lasi teha). Peale seda ei tahtnud auto tööle minna ja ma mõtlesin hirmuga, et kui juba nüüd on sellised jamad, mis siis veel peale pikka sõitu Võrumaal toimuma hakkab?
Tegelik Eesti Moskvich Klubi kokkutulek hakkas laupäeva hommikul, aga me läksime varem kohale, et ei peaks hakkama hommikul kell 5 sõitma.
Ööbisime Tartus ühe mossevenna juures Külitse aedlinnas. Seal oli mõnus väike järv, kus me kolm tundi sees passisime ja ujusime ning poisid mässasid mingi parvega, mis oli väga ebastabiilne. Välja tulime alles siis, kui õues oli juba pime. :)
17.juuli 2010
Hommikul oli varajane tõus, sest kell 8 toimus kogunemine Tartus Lõunakeskuse ees parklas. Kell 9 pidi sõit algama. Kokku tuli 13 autot. Mossede vahele oli ära eksinud ka üks uuem.
Kohal oli ka vene turismibuss: kõik pildistasid ja imetlesid!
Vahepeal tegime peatused Talurahvamuuseumis ja maanteemuuseumis. Päeval läksid kõik mosselised üritusele, kus võisteldi kalapüügis. Meie ei viitsinud ja läksime hoopis järve ujuma, kus olime jälle vähemalt kolm tundi. Vesi oli mõnus!
Millalgi enne muuseumeid käisime läbi Maksimarketist, et süüa osta. Kõige naljakamalt kõlas see, kui Martin küsis nö "söögitädilt", et kui palju on kilo makarone XD. Pidasime mõnusa pikniku Mosse pagasikaane peal :)
Külastasime ka "Eesti ema" skulptuuri, kus tehti ka ühispilt.
Õhtul Oore telkimisalale sõites oli meil bensiin peaaegu otsas. Mõtlesime, et oleks tore, kui ta meid ikka välja veaks, et siis seal edasi uurida, kus asub lähim bensukas. Õnneks jõudsime kohale ja saime teada, et lähim asub Valgas u. 20 km kaugusel. Hakkas jälle sõit lootuse peale, et äkki veab välja. Me kerisime kõik aknad ka kinni, et tuuletakistus oleks väiksem ja nii saime mõnusa sauna seal kätte. Meie mosse oli tubli ja jõudsimegi ilusasti Valgasse, mis tundus täielik pärapõrgu. Vähemalt sai seal paagi täis panna...
Oore telkimisala oli väga mõnus ja hubane koht. ööbimine oli telkides, ujumas sai käia ja õhtul istuti lõkke ümber ja grilliti liha ja vorste. Me saime seal ka kõhud täis. Keegi oli kaasa toonud paagitäie isetehtud mõdu, mis alguses maitses väga kahtlaselt, aga hiljem hakkas maitsema.
Te võite kolm korda arvata, mida me seal veel tegime... Ujusime loomulikult :) kui seda saab just ujumiseks nimetada - suurema osa ajast passisime niisama vees ja rääkisime juttu. Järv oli ohtlik, sest põhjast tuli välja nii katkine pudel, suur telliskivi kirjaga "Rex" kui ka õngekonks vms. Leidsime veel raskest materjalist seest tühja toru, mis haises püssirohu järgi. Martin ütles selle peale, et varsti tulevad lätlased ja küsivad hullu aktsiendiga: "Kus meie pommid on?" (Oore on Lätile päris lähedal). Sellest hoolimata oli vesi megasoe: esimest korda, kui ma varbad sisse pistsin, oli mu varvastel tuline! :D
Hiljem sai Joosep kellegi käest viina tomatimahlaga, mida ta lahkelt ka meile pakkus. Kahjuks või õnneks ei osanud me seda hinnata ja öökisime juba esimese lonksu peale. :)
18.juuli 2010
Telgis äratas mind hommikul päike ja kuumus. Poisid põõnasid rahulikult edasi - vähemalt nii tundus, kui ma telgist välja läksin. Õnneks oli veel alles hommikust pizzat, mille keegi oli kodus valmis teinud ja kaasa võtnud, nii et hommikune näljamure oli lahendatud. Juua sai külma kaevuvett. Super lihtsalt! Ei oskagi elult muud tahta. :D
Varsti ajasid poisid ka ennast üles. Kaevu juures sai pudelid vett täis pandud ja seiklus hakkas jälle pihta. Sõitsime Võru järve äärde, kus sai jälle kaua passitud, aga mõnus oli! Vesi ei olnud selline supp nagu eelmistes kohtades. Seal oli ikka korralik supelrand.
Auto pidime jätma päikse kätte ja kuna meil olid nahast musta värvi istmed, siis oli väga suur oht ennast hiljem tagasi tulles ära kõrvetada, sest istmed ja kogu auto päiksepoolne külg olid tulikuumad. Meie mõnusast külmast kaevuveest ei olnud enam midagi alles ning tuli leppida sooja veega.
Õhtuks Tallinnasse jõudes hakkas täiega padukat tulema. Mulle ei jõudnud see kohale, sest alles paistis meil päike ja me mõnulesime järves ja nüüd äkki on nagu põrgu lahti. Aga mulle siiski meeldis see! Me nägime vaevu autost välja sajuga ja oleksime sihtpunktist mööda pannud.
Kuna ma olin nii tark ja ei pakkinud kohe Võrus asju korralikult ära, sain ma topeltmärjaks ja tänu minule ka Martin ja Joosep, kes tulid autost välja, et mulle head aega öelda.
Isa juurde tuppa jõudes sai ta suured naerukrambid nähes mind viie kotiga ja üleni tilkuvana. :D
No comments:
Post a Comment